Thursday, March 29, 2012

Talv tuli tagasi, AGA nägu on ikka naerul:)

Mmul oli juba natuke aega tagasi kange isu kirjutada blogi, aga näpud olid jääs veel:D:D Ma alustan päeva kirjeldamist tagant poolt, kõige erksamad mäletused on ju lähiminevikust:D

Pidin ju sinna loengusse minema Euroopa ja Aasia teemadel. Pärast tutoriali mõtlesin, et lippan koju, söön kõhu täis ja väntan linna tagasi loengusse. Läks aga niii, et nägin seda noormeest jälle, kes Tartus õppis eelmine semester. See saalihoki tüüp, kes Pariisis ka käis. See, kes eesti keelt natuke ostab. Tutvusime täna korralikult ka nüüd, ta nimi on Wouter:D Tüüpiline Hollandi nimi olevat... aga nägin teda meie kooli ees, tervitasime, ma ütlesin, et kuulan just Mari Pokineni, kas ta teab teda. Ei teadnud, andsin oma kõrvaklapid talle. Ja nii me rääkima jäimegi. Seisime selle sama koha peal 2 tundi järjest:D:D Ja lihtsalt naersime ja rääkisime oma Erasmuse kogemusest, perekondadest, Eestist, Hollandist jne. Ma vaatasin ühel hetkel kella, küsisin, et mis ta arvab palju kell on. Ta arvas, et 7, tegelt oli 19.44 juba. Ta naeratab ja ütleb, et lubas täna õhtusööki teha, loodetavasti pole keegi kodus veel. Ta elab Tobiase ja ühe tüdrukuga koos. Kutsub neid perekonnaks, niiii armas. Tegime diili, et kui ma Eestisse lähen, siis hakkame abipakke üksteisele saatma. Mina pelmeene talle, tema mulle creamed spinach´it:D Nad tsillivad oma sõpradega ka palju väljas, mina pargis, aga nemad ühe mäe peal, grillivad ja slackling´itavad. Kutsus mind ka kampa, kui me kõik oma esseed tehtud saame. Ta võttis ka seda sama ainet, lihtsalt teises tutoriali grupis oli. Samamoodi on täna nagu iga neljapäeval jazzi jämmimine ühes kohas, kutsus sinna ka, niii põnev. Ma täna ei liitu nendega, aga ükskord ma lähen küll sinna! Aga tuli välja, et ma ei ole üldse tutvunud küpsiste sortimendiga siin... Vahvlid, küpsised ja pannkoogid on hollandlaste speciality ju. Läksime koos poodi, lendasime magusaleti juurde ja ta tegi mulle ekskursiooni:D:D Ostsin kahed küpsised, need on ikka taevalikud mõlemad! Ühed on nagu piparkoogid... ainult veel paremad! Eeeet siiis mu esimene Hollandi sõber. Hehe, siin erasmuslasena saab "sõber" täiega teistsuguse tähenduse. Anne on ju mu parim sõber lausa siin:D:D Kaks kuud pärat tutvumist. Ja Wouter on sõber pärast kahte tundi tsättimist:D

Nii ja siis oli täna viimane tutorial ju. Anne on eilsest palavikus ja siruli maas kodus. Seega ma sain talt sõnumi, mis ma teistele edasi ütlema pean. Väga emotsionaalne koosviibimine oli tänu minule:D Ma ju ei oska inimestest lahti lasta. Ja siis ma tegin lõpusõnad enda ja Anne poolt kõigile:D Hea, et pisarad välja ei tulnud:D Aga kõige jutukamaid inimesi polnud... viimane kord ja nad ilmselt ei viitsinud lugeda tekste... pole ju mõtet ka, kolm korda võis puududa ka. Seega Tobiast, Mariat, Alinat polnud JA keegi teine polnud ka tekste lugenud. Seega, isegi chair mitte. Tania šveitsist oli chair.. ta hakkas siis küsimusi küsima, me kõik turtsatame naerda, sest me rääkisime ukse taga enne, et pole lugenud miskit ja vastuseid ka ei tea. Aga me saime väga hästi hakkama kokkuvõttes. Teema oli " Another idea of Europe" ehk me rääkisime, kuhu suunas Euroopa liigub, kas meil on mingit ühtset identiteeti ja kas me vajame seda jne. Seega me saime lihtsalt oma riigi seisukohast igast asju rääkida. Isegi mina olin väga aktiivne:D Meil oli jälle natuke nalja ja natuke tõsist juttu ka.

Mul olid oranzid pliiatsi kõrvarõngad ka, Luke märkas neid ja kommenteeris. Naersime enne tutoriali, et kui ma raamatukogus magama peaks jääma, siis äkki mu aju töötab nii hästi ikkagi, et pliiatsid kirjutavad ise mu essee valmis magamise ajal. Väga leige nali tundub nii kirjutades:D Sel hetkel saime küll paremini naerdud:D

Ja täna ma tajusin esimest korda, KUI palju komplimente mu ratas saab:D:D See on koomiline, sest neid on rohkem mu ratta kui minu pihta:D:D Aga okei, mu ratas näeb tegelikult parem välja kui enamus rattaid siin linnas. Selle pärast pean ma topelt ettevaatlik sellega olema ka, sest rattavargused on siin täiesti tavalised. Samamoodi on täiesti tavaline see tüüp, kes raamatukogu ees varastatud rattaid odavalt müüb....

Ja enne tutoriali käisin raamatukogus. Kopeerisin natuke raamatuid oma essee tarbeks, aga muidu püüdsin silmade üle lasta ka tekstidest, mis tutoriali jaoks vaja läbi töötada. Istusin sisehoovis... raamatukogul on sisehoov, kus on pingid ja lauad ja põõsakesed jne. Väga luks värk! Aa, ma pidin sinna minema, SEST terves raamatukogus ei olnud vaba kohta:D:D Sellest me siis räägimegi eksamite ajal... Jube külm oli juba siis! Ilmateade ütles, et 12 kraadi, aga see oli külma tuulega 12 kraadi. Ma ei viitsinud väga keskenduda, et ma siis jälgisin niisama inimesi vahepeal. Kirjutasin harilikuga märkmeid oma tekstide kõrvale:D

This is lovely how this a bit weird girl is eating her sandwiches:) (see oli tõesti armas, kuidas ta ka oma karbikese avas, võttis võiku välja, avas selle, naeris selle peale, mis seal vahel on ja asus sööma. Niimoodi iga võikuga. Vahepeal vihtus natuke tantsu ka söömise ajal!)

People are pretty

külmavärinad... Ewert naeratab, seda on ta häälest kuulda. How lovely is that ( tänu Kadile on mul Ewerti ja kahe draakoni kontsertlood ka pleieris. Ühe laulu ajal hakkavad inimesed plaksutama ja seda on Ewerti häälest kuulda, kuidas ta naeratab selle peale.)

Inimesed on väga asjalikult riietatud... vist aitab paremini end motiveerida eksamiteks õppimisel?

Paljad makaronid? ( üks noormees tuli rutuga sinna sisehoovi, võttis oma karbi välja, sealt vaatasid vastu paljad makaronid. Kugistas need sisse ja jooksis uuesti sisse... õppima ilmselgelt. Selline see tudengielu on:D)

No comments:

Post a Comment