Noniii, tänaseks on küll parajalt nalja juba saanud... Vaatasin ilmateadet hommikul, et okei, päris külm on õues. Valmistusin kenasti, müts pähe ja kindad kätte... Aga välja jõudes sain ma aru, millllest see külmus tuleb... Tuuul oli sellline, et kuku pikali! Tavaliselt läheb ikka väntamine allamäge kergemaks, või siis minu puhul... ma ei väntagi allamäge, AGA täna pidin ma väntama, et ma seisma ei jääks ühe koha peale:D:D Igatahes, mõtlesin, et mina kahte silda ei suuda sellise tuulega ületada, et ma lähen üle selle "laisa inimese silla". Täpsustuseks kippelt, et meil on siin linnas 5 silda, ühel neist on lift ka:D Ehk sa ei pea üles väntama, vaid lähed rattaga lifti ja sõidad sillale. Ma siis otsustasin, et ma ei jaksa vändata ja lähen üle selle lifti-silla. See sild on juba päris lähedal kesklinnale, ma mõtlesin, et jätan ratta kuskile sinna, jala oli täna tõesti vähem kergem liikuda.... teades aga mind:D:D Ma loooomulikult ei leidnud oma ratast ülesse pärast enam!! HAHA. Jalutasin siis mööda jõge, jälgisin ümbrust, et äkki miski meenub:D Jõe ääres on ilgelt palju rattaparklaid ja nooo ega sa ju kohe oma ratast ei näe ka ju, sest need on kõik kobaras... ja mu oma on tumesinine ka, ehk väga tüüpiline... ja siis jõuan ühe parklani, jälgin pingsalt, et kas tuttav ratas vaatab vastu... ei vaata, kõnnin edasi... Päris lõbus oli!
Rääkisin vahepeal Annega, ta ütles, et ilmateade lubas ka heavy rain´i. Ahjaa, miks ma Annele helistama pidin... Sest ma olin meie instituudi ees JA ma ei tajunud, kuhu poole liikuda, et sinna kirik-raamatupoodi jõuda. Eeet siis natuke udu täna või mis:D No igatahes, Anne hoiatas mind, et vihma hakkab sadama.
Mökutasin linnas ja käisin igas huvitavas hoones sees uurimas, et mis seal toimub. Avastasin ühe laheda raamatukogu! Kus laenutatakse DVDisid ka, nii lahe. 1,5 euri maksab üks nädal laenutust DVDel. Igatahes, seal on iga neljapäeva hommikul väike kontsert ja seal on alati mingid näitused ka üleval. Praegu oli arhitektuuri ja interjööri oma, nii põneeev. Ja siis ma mõtlesin, et käiks sealt muuseumist ka läbi, vaataks kaugele nad selle suure maali restaureerimisega jõudnud on. Ehk siis tegelesin kultuursete tegevustega, et ma end väga halvasti ei tunneks, et ma Weberi tekstiga ei tegele. Jõudsin muuseumisse jaaaa vihma hakkas plärtsama. Niii mõnnnaaa. See peksis igalt poolt, et ükskõik kuhu suunas inimesed rattaga vurasid, ikka neil on hästi vingus nägu, sest vihm pani näkku. Ma siis otsustasin, et ma ei liitu nende grimassidega, panen Mari Pokineni kõrva ja laulan kõva häälega kaasa naeratades. Minul oli väga hea. Ma kardan, et oma lauluoskuse juures teised ratturid väga rõõmsad polnud:D:D
Aga kuna tegelikult siin on kevad kätte jõudmas ja mu teksad on ju üsna lõhkised, siis ma lubasin endale uued püksid:) Igast ilusat värvi pükse leidus igal pool, AGA vaadake mis mina endale sain. Kui me Annega talle üks päev spordikotti ja ketse otsisime, siis ma panin silma peale ühtedele meeste pükstele... Näitasin Annele ka, suht vaimustusse sattusime, sest need olid niii ilusa värvi ja materjaliga. Too päev need jäidki sinna, aga ma täna läksin tagasi ja proovisin neid. Et mis siis ikka, natuke kottis on hargivahelt, aga that´s cool! Igatahes pildi pealt näete natukene. See on välguga tehtud pilt, et minu meelest on päriselt püksid veidi erksamat sinist värvi. Ja need ei ole teksad vaid sellisest sametisest materjalist. See oli ka lahe, et kui ma kassasse läksin, siis ütlesin sellele meesmüüjale " You know, I´m so excited, I´ve never had mens trousers before!" Ta muigas ja rääkis, et see on jummala okei, sest need on kottis ja aru polegi saada, kellele need mõeldud on... ja et suvel ongi hea natuke laiemate pükstega ollla jne jne. Ja siis soovis mulle edu mu uute pükstega, nii armas:D
ooo, väga ilusad
ReplyDelete