Pariis 26 tunniga... ülevaade läbi sõnade:)

Kui mul õigesti meeles on, siis Gabriela, sina olid ka suhteliselt neutraale Pariisi osas? Et ei olnud ta midagi nii suurepärane kui räägitakse? Igatahes, kui meie sinna jõudsime ja linna läksime... siis ma küll ei saanud aru, mida seal erilist on:D No mitte päris nii, aga mu ootused olid kuidagi teistsugused. Sombune ilm oli ja kõik need hooned olid ka sellised taevaga ühte värvi ja miski ei eristunud... vaatan Louvre´i, mingi hiiglaslik kunstimuuseum... ja ei ole väga muljetavaldav lihtsalt:D Agaa mida hämaramaks läks, seda kaunimaks linn ise ka läks. Ehk meie öine jalutuskäik Seine´i ääres Notre Dame´i juurest Eiffeli tornini oli ikka lõbus ja ilus!

Praegu juba on naljakas selle peale mõelda, et inimeste iseloom ikka tuleb täiega reisides välja. Meil olime kõik ööl enne Pariisi 5 tundi maganud ja Pariisis panime ka silmad kell 3 öösel alles kinni... Seega, kõik olid väsinud ja väga ei pööranud tähelepanu oma käitumisele. Vahepeal Anne tuleb sosistab mulle, et ta tajub pinget meie seltskonna vahel. Ma plagistan naerda ja küsin, et kas ta alles nüüd hakkas tundma või. See oli täna hommikul, ma tajusin seda juba eile lõunast:D:D Hehehe, me olime sellises... kauges ja odavas hostelis ja Anne on natuke "bedbugs´ide" kartja. Ehk ta jagas muga enne igast linke, kuidas selgitada välja, kas hostelis on mingid lutikad või mutikad või mitte. Ja et mida ette võtta jne... ja siis astusime tuppa, minu linade peal oli üks must mutukas... liikus ka isegi:D Ja oli aru saada, et Annele see olukord ei meeldinud. Ta uuris ja puuris ja mõtles, et kas läheb alla selle linaga või mitte. Ja ma mõtlesin, et ma teen teene ja löön nipsuga selle mutuka minema, siis pole enam probleemi, millega tegeleda. AGA ilmselgelt see oli vale tegu!! 1. ma ei tapnud teda ära, 2. me ei näinud, kuhu see lendas.. ja Anne ei saanud väga hostelist välja, siis ta juba näitas välja, et ta on veidi ärevil/närvis. Ja see jäi täiega kripeldama mul, aga me kõik elasime öö üle ja loodetavasti me ühtegi lutikat kaasa ei vedanud...

Edasi me teadime, Jenny teab ise ka, et ta on üpris paranoiline ja närviline reisija... ja mitte ainult reisija. Tema kiiks on see, et ta katsub läbi oma võtmed. telefoni ja rahakoti. 25 korda... enne, kui me kuskile liikuma hakkame. Aga me kõik aktsepteerime seda ja me saame koos selle üle nalja visata jne. Aga me olime reisil ja siis ta oli ka vahepeal liiga ärev ja see ajas mind ka ärevile... ja siis ma kõndisin natuke eemal teistest, et ma seda endasse ei laseks ja et ma ka närvi ei läheks. Ja siis ma olin liiga väsinud, et mingeid emotsioone välja näidata ja ma kõndsin teistest veidi eemal. A siis nad arvasid, et ma olen solvunud või midagi. Et seal tuli minu kiiks nende jaoks. Aga õnneks me rääkisime sellest, saime aru, et me ei olnud keegi " the best me" ja andsime üksteisele andeks meie närvisolekud:D

Nagu me enne kokku leppisime, siis võime minna igaüks sinna suunas, kuhu tahame, kui tunne tuleb. Seega täna ma olingi kaks tundi üksinda, käisin uurisin Louvre´i ja selle ümbrust. Siiiiis ma mõtlesin küll, kui hea on üksinda reisida. Uurida kaarti ja eksida ära ja leida end uuesti ülesse ja nautida lihtsalt olustikku. Ma mõtlesin, et jõuan nii kaugele kui jõuan. Kiirustada ei ole ka ju mõtet Pariisis:)

Pärast bussis igatahes ringitasin vaatamisväärsusi, mis nähtud sai. 15 ringikest tuli kokku! Triumfikaar jäi nägemata, see natuke kripeldab, muidu oli heaaa!

(Kurit, ma bussis mõtlesin nii paljude asjade peale, millest ma kirjutada tahaks ja nüüd need hakkavad ka ükshaaval meenuma... Näiteks rääkisime eile Desireega, kuidas meil koduigatsus.. aga Maastrichti kodu, mitte Soome-Eesti kodu. Mõlemad naudime täiega seda, et me oleme ise perenaised ja paneme oma asju sinna, kuhu tahame ja tõstame tuba ringi ja maksame ise üüri ja ostame süüa jne. Nii uhke tunne ja siis hosteli poole liikudes unistasime ikka oma puhastest linadest ja voodist:D

Ja tegelikult ma tahtsin Batülist ka kirjutada. Ta on Türgi tsikk, kes ka Anne kaudu kuidagi meieni jõudis. Ükspäev räägin temast ka, praegu pidin lihtsalt meeldetuletuseks siia kirjutama sellest.)