Pariis 26 tunniga... ülevaade läbi fotode:)

Minek... ilmselgelt on tegemist väääga usinate õpilastega:) Minul oli ka sel ajal lugemine pooleli, aga mu kopeeritud raamat ei mahtunud pildile lihtsalt:D

Esimene metroosõit Pariisis... Me oleme Annega vist liiga palju trennis käinud:D Mina näen unes ka meie WorkOut MIX ja tal on Powerkicki tüüpiline asend siin pildil:D Meil oli kuskil Belgias 45-minutine paus, tegin teistele trenni seal:D Väga hästi oskasin meie treenerit imiteerida! " Comeeee on, you´re much stronger than you think!" , " Find your challenge..." etc...

" Ääää, mis ma tegemaa pean siin puki otsas?"

" Agaaa hüppame äkki siiis?"

See on seal " armastajate sillal" mu lemmiktabalukk. Muide, sain seal tuli üks prantsuse meremees ka muga rääkima. See oli päris koomiline:D Ma olin ikka väga skeptiline, hoidsin kätt oma tasku peal, kus telefon oli ja jälgisin kogu aeg oma kotti, et ta midagi ei sukerdaks. Ja ma lõpuks ei saanudki aru, et kas ta oli natuke pätipoiss või mitte. Igatahes, vaatasin neid lukke ja ta tuli seisis mu kõrvale ja ütles prantsuse keeles miskit. Ma ütlesin inglise keeles, et sorri, ei saanud aru. Ta siis vahetus inglise keele peale, ütles " Soo much love, right". Ma vastasin " There´s never too much love" ja siis me jäimegi jutustama. Desiree, Anne ja Batül mõtlesid, et ma tean seda tüüpi, selle pärast nad ootasidki päris kaua mu järgi... aga jah, ta rääkis, kuidas Pariisis on raske meremees olla, sest naised tahavad šopata ja meremehed ei teeni palju raha ja ta ei saa naistele šhoppamist lubada siis:D

Notre Dame

Latin Quarteris Shakespeare & Co. raamatupood. Meeeletult armas ja ülerahvastatud koht!

See tšikiita oli müüja seal, selline natuke flegmaatiline, ta sobis lihtsalt niiii hästi selle raamatupoe auraga!

Minu lemmikpaigad olid ikka postkaardipoekesed...ilmselgelt:)

Pantheon. Ise olin ilgelt uhke, et keset teed pildistama läksin!

Nüüd oleme jõudnud juba õhtusse, selle "armastajate silla" alt hakkasid siis kaks noormeest üles ronima... jõudsid elusalt ka sinna õnneks. Mul vahepeal olid kahtlused juba, aga jah:)

Seeee on siiis seee 324- meetrineee monsteeer... Oma täies hiilguses!

hakkasime meie siis metroo poole liikuma, kell oli juba üks öösel ka... JA järsku valgus meie selja taga muutus täielikult. Ma vaatasin taha ja reaaalselt KILJATASIN, sest Eiffeli torn muutus hetkega jõulupuuks. Need tulukesed veel vilkusid ja vahetasid asukohta jne. Ma isegi ei teadnud, et see valgustus niimoodi mängleb seal! Ja ma olin iikkkka täiiielikult hämmingu:D Pildistasin pealt ja alt ja ülalt ja kõrvalt jne:D

Kaksikud pühapäeva hommikul:)

Gäbs, kui sul ratas oleks, siis ma oleks selle 5-eurise väljamineku teinud! Niiii lahe oleks, kui sa vuraks Männikule tööle sellise "numbrimärgiga"

Sacre Coeur!

Läksime mööda sellisest poekesest, ma jäin korraks seisma... Tšikid tulevad mu kõrvale ja küsivad, et sa vaatad neid vasakult teisi sukakaid jah... ma olin üllatunud ja küsisin, et kuuuust naaad teavad:D Ilmnes, et need ongi niii minulikud sukakad:D:D

Ma pildistasin seda tuulikut seal üleval, aga kui ma pilte läbi lappama hakkasin, siis ma sain aru, et see on nii prantsaslik foto tänu neile suudlejatele:)

Ma teadsin, et mul on umbes 1,5 tundi Louvre jaoks... Tegin siis endale plaani, et ma vaatan ära Mona Lisa ja lähen ka Madalmaade kunstnike juurest läbi... Van Dyke, Dürer jne.. need on Ermitage´st ja Prado muuseumist kuidagi meelde jäänud. Et siis oleks Louvrest ka need ära piilutud:) Ja ülejäänud muuseumi osas ma võtsin endale mõtte, et vaatan asja tervikuna, ei süvene detailidesse, ehk otseselt kunstiteostesse:D Sest tegelikult Louvre iseenesest on ka juba meeletu elamus!

Natuke sain pragada, sest sellest fotost ei tohtinud pilti teha, agaaaa.... siin see on:D Igatahes, selle aasta algusest on see foto, kuidas mingites suuuuurtes raamatutes ja kogumites sobratakse ja uuritakse maalide kohta, mida ülesse pannakse. Mulle niii meeldib see protsess, mis toimub enne seda, kui mina maali ees seista saan. Need restauraatorid siin muuseumis on ju ka niii põneevaad mu jaoks:)

Jaaa näe, olemegi piltidega Maastrichti tagasi jõudnud:) Mu jalad olid pärast seda 26 tundi kaks numbrit suuremaks läinud, seega ma väntasin koju ilma jalatsiteta:) Niiiiii hea oli!

Ja noo lõpetuseks üks imeline kompositsioon Pariisi tavaariga:)