Järan mina nutellaga saia... mul on see sai juba pikka aega kodus olnud, ega seda muidu ei lähe... ainult siis, kui Aldist nutellat koju ostetud saab...Aga ma mõtlesin, et kuna piim säilib siin pea kuu aega, siis ega see sai ka nii kergelt hallitama ei hakka.(HAHAHA, praegu vaatasin, et mis selle säilivuskuupäev oli:D 29.veebruar siis....kergelt kaks nädalat tagasi) Iiiigatahees, võtan järgmise jupi saia, see oli nukk, mille söömist ma pikalt edasi lükkasin. Vaatasin siis niisama saia teist poolt ka jaaaa mis ma näen, see sai oli ju puhta hallitav:D Natuuke kõhe tunne on nüüd sees, sest ma ei tea, kui palju hallitust ma nende eelmise kolme viiluga alla lasin... Aga suur lonks kohvi peale jaa juu aitab!
Nüüd kui eilne päev läbi on, siis ma võin sellest ka naljaga kirjutada. Kõigepealt pidin 12.30ks kooli jõudma, sest ma pean ühed paberid allkirjastatuna Eestisse saatma. Olen sellega juba lootusetult hilinenud, sest neil on mingid x-ajad, millal nad allkirju annavad. Igatahes, mu jalad olid ikka veel kaks numbrit suuremad eile hommikul ja nad ei tahtnud väga töötada ka... jalad ma mõtlen. Otsustasin siis bussiga linna minna. Nr 10 on mind ikka kooli juurest koju suht kiiresti toonud... vähemalt esimesel nädalal ma paar korda sõitsin sellega. Mõeldud-tehtud, lähme nr 10ga linna... Aga egas ma ju ei teadnud, kui suure ringiga ta linna sõidab. Mu unistustes sõitis see buss linna ka nii kiiresti, kui kiiresti see linnast minu juurde jõudis... AGA kus sa selllllega. Asi lõppes siis sellega, et kesklinna jõudsin ma tund pärast bussi peale astumist... selleks ajaks oli loomulikult läbi ka see aeg, kui allkirju jagati. Ehk ma ei läinud maha ja sõitsin lihtsalt koju... kokku võttis see tripp aega kõigest 1,5 tundi:D:D Selle aja jooksul läks üks naine maha, ajas oma asjad kuskil korda JA jõudis jälle selle sama bussi peale tagasi:D Mina olin lihtsalt terve aja samas kohas istunud.... jaa ma oleks võtnud seda kui vahvat tunne-oma-kodulinna tripina, KUI ma poleks pidanud tegelikult kodus õppima. Pariisis päris kogu aeg ei võtnud oma pabereid välja, kell 4 oli tutorial, milleks 3 teksti läbi pidi töötama.... vähemalt ma nägin eeslit, keda linnas kasvatati:D Siin on hästi tavaline omada sellist pisikest aiakest oma majaosa ees. Ehk siis selline 3x3 meetrit, puid ja taimi täis... Aga ühel perekonnal oli seal elus eesel:D:D
Edasi, saime oma debati kirjutised tagasi... mina ja ülejäänud erasmuslased saime 6, ehk siis 5 on juba läbikukkunud, 6 on sellest järgmine. 10 on parim, aga seda ei panda väga välja. Tobias sai siis näiteks 9, eksole:D Aga ma olin mingisuguse näoga, Stephen( meie tuutor, ehk sisi see õpetaja) vaatab mulle otsa ja keerab klassi poole ja ütleb " If your face shows that you are disappointed then you take it too seriously" Ehk siis mu nägu näitas, et ma olin ikka pettunud:D Aga vähemalt selleks neljapäevaks ma püüan samu vigu vältida!
Aga mu päikesekiir päevas oli vähemalt... oh, kes muu kui Tobias:D:D Põrkasime kokku jalgrattaparklas, tema oli just oma ratta võtnud, mina olin sinna poole teel. Jaa ta peatas mu ja küsis, et kuidas mu Pariis oli. Mis on väga nunnu, sest me jagasime üksteisega siis oma Pariisi. Nagu on olemas Rauno Tartu ja Grete ema Tartu, nii on ju olemas ka Katriini Pariis ja Tobiase Pariis. Igatahes, ma pläkutasime seeal päris pikalt ja see tegi küll südame soojaks pärast seda poolkoledat hommikut.
Läksin edasi Aldisse siis... ostan pirni, õuna, hapukurki jne jne... Ja need, kes välismaal Aldis/Lidlis käinud on, need ilmselt teavad, et seal ei ole sellist suuremat/laiemat/pikemat osa pärast kassat, kuhu kogu kaup jookseb. Et ilgelt kiire peab olema oma pakkimistega, sest järgmiste inimeste toit lendab kohe sinu asjade otsa. Igatahes korjan oma kodinad kokku ja vaatan, et normaalne, mu pirne pole enam... Astun siis välja ja olen positiivselt üllatunud, et mu ees olnud ostleja polegi kaugele jõudnud. Astun ligi ja ütles, et ta vist kogemata võttis mu pirnid kaasa. Ja nii oligi, et ta ise oli ka pirni ostnud ja ta kastis oli kaks pakki pirne... sain oma pirnid tagasi, sellel neiul oli piinlik... aga selleks hetkeks ma juba kartsin, et mis edasi juhtuda võib, sest nõmedaid asju oli palju juba päevas:D Aga ei, kõik tobedad äpardused olid lõppenud selleks päevaks:D Õhtul rääkisin Annega veel skype´s, arutlesime, et me pole ikka Pariisist end välja puhanud ja et tal oli ka päris tobe päev:D Selleks hetkeks me õnneks saime liiga aeglaste inimeste peale naerda ainult!
HAHA, mul on külmikus 9nda kuupäevaga šampinjonid ka, aga nende puhul ma isegi ei oska hinnata, kas need hallitavad või mitte:D Ma vist igaks juhuks neid ei söö:P
Igatahes, ma lähen nüüd uuele ringile allkirja saamiseks, täna ma usaldan ainult oma kondijõudu ja vuran rattaga!
No comments:
Post a Comment