Üllatus-õhtusöök Sandrale

Prantslannad köögis

Tähelepanu närtsinud lillele. See oli esimene asi, mida Desiree märkas, kui ta tuppa astus. Laural oli a´la kaks nädalat tagasi sünnipäev ja Desiree kinkis selle potilille Laurale. Desiree enda oma on täie tervise juures, Laura oma veidiiiii kustunud. Ja siis Laura tegi inglinäo ja ütles jälle oma aktsendiga " I dooon´t nooo what happened!" Võttis lille ja lippas kiiresti köögikraani juurde, et lille kasta:D

Rootsi Sandral oli esmaspäeval sünnipäev! Me käisime Kölnis ju, Jenny ja Sandra jäid Maastrichti, seega me saime Sandrat üllatada teisipäeval. Mõtlesime masterplani esmaspäeval välja, et teeme Laura juures talle koos õhtusöögi ja siis ta tuleb ja istub lauda. Desiree helistas talle siis päeval, ütles, et jaa, me kohtume Laura juures, sest ta elab kesklinnas ja siis lähme otsime linnast kohta, kus süüa. Kuna Karnevali viimane päev oli eile, siis suht McDonalds oli ainult lahti. Desiree ütleski, et lähme Mäkki sööma pärast seda.

Ja kui Sandra sisse astus, siis me kõik kallistasime ja õnnitlesime jne ja siis ta hakkas enda ümber ringi vaatama ja oli sellise segaduses näoga. Ja siis ma ütlesin, et Sandra, kui sa veel aru pole saanud, siis me tegime su sünnipäeva puhul õhtusöögi sulle! Ja siis tal jooksid asjad kokku ja tuli suur naerupahvakas ja üllatuskiljed, mis olid niii toredad!

Ma ei tea, kas ma kirjutasin Valentinipäeva õhtusöögi postituse juures sellest ka, kuidas me tegime igasugu arvamismänge? Üksteise perekondade kohta. Esimese ringi ajal arvasime, kes on üksik laps ja kellel on vanemad-noored õed-vennad jne. Selle raundi ajal olin mina kõige täpsem! Ja loomulikult pidime selgitama, miks me nii arvame. Teise raundi ajal rääkisime oma kodudest ja kus me üles kasvanud oleme. Juba tol korral oli hästi tore teiste kohta selliseid asju teada.
Eile õhtusöögi ajal läksime veel sügavamale. Loomulikult see oli humoorikas, et Laura oli haige Valentinipäeva õhtusöögi ajal ja eile ta hakkas igast asju küsima ja ma sain teiste kohta ise öelda, et kaua nad oma boyfriendiga koos on olnud ja kus nad elavad jne:D Ja siis Laura tegi ka suured silmad ja küsis, et kust me kõik teame neid asju, et kus ta ajast maha jäi...

Laura on see prantslane siis, kes meile tuuri Pariisi peal teeb. Eile saime tunda tõelist prantsuslikku käitumist. Laura ise on hästi vaikne ja selline... ei sula uues seltskonnas väga kiiresti, et tegelikult me sellist prantsaslikku ülbust või nina-püsti-olekut ei olegi tajunud, aga ta ise rääkis, et nad on hästi külmad väljast. Aga eile ta muutus niii lahkeks ja sõbralikuks jaaa külalislahkeks ka. Et me võime tema juurde ööseks jääda, kui ei julge kaugele koju vändata ja et me võime ta köögist kõike süüa, kui kõht tühi on. Ja et ta läheb see nv Brüsselisse, kui me tahame natuke privaatsust(need, kes ühikas elavad) või lihtsalt linnale lähemal olla kaks päeva, siis ta võib oma stuudio võtmed meile jätta jne. See oli kõik niii lahe ja ta rääkiski, et prantslased ongi nii, et kui ta veel Prantsusmaal elas(viimased kaks-kolm aastat oli USAs), siis mõnikord jäid inimesed kolmeks päevaks tema juurde elama pärast tema juures toimunud pidu. Et ta teadis, et peab alati valmis olema selleks, külmkapi täis ostma jne. Aga et see olevatki täiesti tavaline prantlaste jaoks. Võõrastega külm, aga kui surkimast ei väsi, siis sõpradega ollakse vägaa helde.

AGA tegelikult ma hakkasin Laurast kirjutama selle pärast, et ta nüüd teeb nalju mu valge vein-7UPiga koosluse üle. Kõik joovad punast veini ja siis mina saabun peole oma valge veini pudeliga:) Igatahes, eile ta pakkus mulle punast veini, ma keeldusin vaikselt ja siis ta ütleb oma meeletult vahva prantsuse aktsendiga inglise keeles " okeiiii, you Katriin are not coming to Paris, cause I´m ashamed of you." kõik naerameee ja ma panen oma klaasi ta ette, et ta mulle veidi punast veini kallata saaks. Järgmise ringi ajal pakkus roosat veini ja kõik keeldusid. Tuli jälle lause " Giiirls, we need to practise, you´re not coming to Paris with me if you don´t know how to drink wine". Jaaa jälle tuli kolm klaasi Laura nina alla:D

Ja kuna tema jäi sellest perekonnaga tutvumise ringist ilma, siis selleks hetkeks, kui ainult mina ja Anne tema juurde jäänud olime, siis ta avas end selle koha pealt ka. Taaskord väga mainimist vääriv fakt, sest ta on introvertsem kui me kõik kokku. Ja siiis tuli juttttu ikka niiii palju, et me Annega muigasime vahepeal üksteisele otsa.

Igatahes, meil oli kaks aukülalist ka, Camille ja Louise Prantsusmaalt, keda mina enne kohanud polnud. Nad õpivad õigust Jennyga, aga tulid meie õhtusöögile läbi Laura. Nad olid ka toredad, me kutsusime nad ka oma Girls-gängi:)