Ma nüüd kahtlesin pikalt, et kas ma peakski seda siia kirjutama, vanemad ju loevad ka seda siin ja muretsevad end pärast lolliks...

Aga kui keegi on küsinud, et mida ma kardan, siis ega ma naljaga pole öelnud, et valu. Tegin täna jälle endale suurepärast lõunasööki, aga ma võtsin potisangast kinni... mis oli maailmatuline. Ja mu nimetissõrm põles ära. Kohe hakkas hiiglaslik vill tekkima, ma surusin rätiku peale,ehk ma ei saa näppu nüüd lihtsalt sirgeks panna, sest nahk on kortsus:D Aga elasin selle esimese hetke üle, ei teinud midagi nagu... võtsin söögi kaasa ja tulin voodisse filmi vaatama. Ühel hetkel tunnen, et shit, mul läks söögiisu ka üle selle valu pärast. Viisin oma taldriku uuest kööki, tuikusin selle samasuguse tundega tagasi voodipoole nagu siis, kui ma Moostes minestasin ja mida ma jälle tegin... Ma kukkusin kenasti armsasti voodisse, kui ma uuesti aru sain, mis toimub, olin ilusti kenasti higine ja kuum ülekere. Niii meeldiv mu meelest ikka. Ja siis ma hakkasin toibuma, mõtlema, et mida kuradit ma siis põletusega tegema pean, kui see põrgulikult valus on. Panin suure törtsu kreemi peale, ei aidanud. Hakkasin puhuma, oiii, kui hea see oli. Aga ega ma üle poole tunni ei suutnud ju puhuda ka. Võtsin veepudeli, panin oma näpu sinna sisse. Oiii, kui heaa see oli. Aga kaua ei jaksa seda ka teha nagu:D Võtsin endale vatitupsu, tegin märjaks ja jätsin näpu peale. See oli ka hea, aga vahepeal muutus sooojaks ja kuivas ära jne. Seega mu tänane päev on olnud suurepärase põletuse tohterdamine olnud:) Vahepeal surusin end magama, et raudselt läheb valu väiksemaks:) Läkski, sain isegi lõunat edasi süüa ja:) Nüüd enam ei ole tuntavalt valus ka. Kena.