Nii, hakkame siis algusest...
* Kui te tahate mulle varajasi õnnesoove saata või telefonitsi uurida, kuidas mul läheb, siis mu Madalmaade number on 06 26 512 759. Aga suunakood on VIST 0031, ehk siis mu number peaks olema 0031 626 512 759. Keegi võib proovida mulle smsitada, siis ma saan kindlalt öelda, et see on õigesti ;)
* Avastasin just, et väsi läheb kraanikausust allla!!!!!
* Täna oli esimene koolipäev ju!! Väga tragikoomiline algus asjale igatahes:) Pidin minema bussiga, et oma köha kontrolli all hoida. Lippasin bussipeatusesse, see on täpselt enne ringi, ehk ma olin ringi peal ja nägin, et oii, nr 10, minu buss. AGA kuna kedagi ei olnud peatuses ja see, et mina 5 meetri kaugusel sellest peatusest olin, ei lugenud ka palju. Seeeeega, buss sõitis minema... ilma minuta:):) Helistasin Soome Annele, ütlesin, et jäin maha, ilmselt hilinen veidi, et ta ei ootaks mind igatahes. Võtsin kodust ratta, kimasin imekiiresti... Poole tee peal meenub, et ooo shit, mu tabavõti jäi ju laua peale, sest ma ei pidanud rattaga minema. EHK mul oli ratas, kohe algav loeng ja rohkem midagi. Rattad lähevad siin nagu soojad saiad... seega ma sain ainult enda üle naerda. Õnneks on mul siin selline hoiak, et ma ei viitsi närvi minna. Sest sellllest ei tule mitte midagi välja niikuinii. Seega, lootsin, et ma saan ratta panna ülikooli keldrisse, kus ka neil väike kuur on. Tavaliselt avaneb see meie ülikoolikaardiga, mis mul ka on. Aga tundub, et erasmuslastele see kuur mõeldud pole... Igatahes, peitsin oma ratta siis teiste rataste vahele, et see ilmselge pole, et mul asi lukus pole. Aaa, vahepeal eksisin ära ka:D Ma ei kasuta kaarti enam, aga see tähendab, et eksmisvõimalus minu puhul on hiiglaslik. Ma olin igatahes õiges suunas minemas, kuni ma nägin, et tänav, kust ma kohe ülikoolini jõuaks... on ühesuunale.... ja mina tahaks vales suunas sõita. Mis seal ikka, ratta seljast maha ja jala edasi... jäin 4 minutit loengusse hiljaks, kohti oli ainult esireas loomulikult. Ehk ma sain kõigi tähelepanu ja meeldivad pilgud enda suunas:):) Loeng igatahes oli äärmiselt... kuidas ma ütlen. basic. Ma ei kuulnud midagi uut. Aga siin pididki loengud päris igavad olema ja enamus õppetööst on ikkagi seminarides.
Ehk pärast kooli sõitsin rattaga koju tagasi, et võtta võtmed. Oma lemmiksillal tuli see koomiline situatsioon ka ära lõpuks ikka, et mingi 100-aastane abielupaar must mööda vuras. Ma kohe päriselt naersin kõva häälega selle peale, sest ma ei JAKSA sealt sillalt üles sõita:D Ehk ma sain aru, et ma ei viitsi 24 kilomeetrit täna maha sõita.... jätsin ratta koju ja sõtsin bussiga linna tagasi, sest Anne ootas mind. Pidime koos seminariteksti vaatama ja lõunatama:) Väga mõnna oli igatahes, käisime Kiwi-s söömas, kus tegelikult ainult võikusid saab. Palusin teenijal end üllatada võikuvaliku osas. Ta tõi niiiiiii hea asja. Ma isegi ei tuvastanud kõiki komponente, aga igatahes, hurmav!!
Ja siis seminari, enne seda põrkasin oma mentor Lisaga kooli ees kokku. Ta on niii vahva:) Hästi särasilmne ja elab täiega kaasa mulle. Igatahes, tore on juba tajuda, et sa tunned mingeid nägusid ära!
Annega läksime värisedes siis seminariruumi. Olin pärast loengut talle öelnud, et avastasin ühe natuke nipsaka poisi, kellega ma küll ei tahaks koos seminaris olla. JA otseloomulikult oli tema minu kõrval seminaris:D:D Niiii naljakas jälle. Aga tegime väikese tutvustuse ja alustasime selle kurikuulsa problem based learninguga. See on tegelikult ääärmiselt lahe, sest kogu õppetöö käib ilma nn juhendajata. Meil on tuutor, kes on vanem ja doktorikraadiga jne, aga ta sekkub ainult siis, kui asi väga metsa läheb. Ehk iga kord valitakse õpilaste seast üks juht, kes vaatab, et kõik saaks sõna ja et see õige struktuur oleks olemas. Ja teisena on kindel nn sekretär, kes teeb tahvlile märkmeid vestlusest. Ja esimene seminar algas siis nn eelvestlusest, ehk me jagasime oma mõtteid ja teadmisi globaliseerumise vallas. Samamoodi püstitasime küsimused/probleemid, millele me vastuseid tahaks. Nüüd hakkab töö tekstidega, ehk nende tekstide põhjal püüame endale vastused leida. Ja järgmine kord siis vastame neile, diskuteerime ja võtame järgmise teema eelvestluse. Aga see on niiiiiii lahe, et meil ei ole mingid labased pinnapealsed küsimused, vaid reaalselt kõik ongi uudishimulikud ja tahavadki hästi sügavale teemasse minna. I like it! Meil on hästi targad poisid ka seal:) Samamoodi ilmnes pausi ajal, et Tobias õppis Tallinnas eelmine semester. Tal olid samad ained, mis mulgi olnud on, ainult inglise keeles siis. Ehk Tallinna Ülikool isoleerib välisüliõpilased. See oli kurb, aga mu sisseelamisprotsessi jaoks oli meeletult oluline, et me saime Levikast ja Räägu pesast rääkida:):)
Ja siis kuna me ei tea selle problem based learning( järgmistel kordadel pbl) kohta palju, siis mul kerkis ikka mitmeid küsimusi, mida ma vaikselt uurisin. Saime palju naerda, mind juba narriti, öeldi, et igaks korraks on 500 sõnaline essee vaja kirjutada jne:D Isegi see tuutor lõõpis mu kallal :D EHK nad said juba esimesel korral aru, et minuga saab lõõpida. Normaalne:D
Ja veel pean ma tähelepanu tõmbama siinsetele bussijuhtidele:D Nad on lihtsalt nii lahedad. Sellised keskealised mehed... täna palusin tagasiteel bussijuhti, et ta raadio valjemaks keeraks, sest see oli hea laul. Ta ütles, et jaa, et see laul on inglise keeles ka olemas ja laulis ise kaasa. Ma ka ümisesin:D Tallinnas sellist asja oodata.... oleks ulme.
Side lõpp.
Pilte pole ka täna teinud, sorri.
No comments:
Post a Comment