Olin just õndsas unes, kui Jenny hommikul helistas. Nimelt istusin Rainer Vakra trepil ( me rääkisime öösel Kadi ja Heliniga Rainerist, ilmselt sellest ka see uni:D:D), oootasin teda. Suht nukrutsesin, sest ma pidin seal ikka tundide viisi istuma:D Helistasin kellelegi, ütlesin, et ma olen nii kurb ja üksinda. Jaaa just siiis tuligi see kõne Jennylt. Jenny küsis, et mis ma teen. Ma ütlen, et magan. Ta oli šokeeritud, ütles, et whaat, me oleme juba bussijaamas. Me rääkisime eile Saksamaale minekust, aga mingeid plaane nagu paika ei pannud... Ma ütlesin, et well, ma olen veel pikali maas ja silmad ei seisa lahti veel, et äkki nad lähevad kolmekesi siis. Jenny avaldas oma kurbust ja ütles, et nad niiii ootasid minu seltskonda. Ja siis ma mõtlesin oma unenäo peale, kus ma kurb olin ja siis Jenny peale... küsisin, kaua mul aega on, vastuseks oli 20 minutit. Ütlesin, et lõpetan praegu kõne ära, aga ma võibolla teen neile üllatuse. Ja siiis ma jõudsin veel müslit süüa, nõud ära pesta, uudiseid lugeda ja viis minutit liiga vara bussipeatusesse jõuda:)
Aga väga lahe päev oli, külastasime meediamuuseumi ja moodsa kunsti muuseumit. Mõlemad olid imekombel tasuta tol hetkel:) Külastasime ka katedraale ja kirikuid, mis ette jäid. Üks katedraalidest on ka esimene UNESCOsse märgitud hoone Saksamaalt. Information deski naine ütles, et Aachen is a very sweet city, nimelt need Lindt´i šokolaadid tulevad sealt linnast... ja neil on omanäolised Printeni poed, kus müüakse igas variandis piparkooke. Aga selliseid pakse ja pehmeid...
See linn on ka kuulus SPA rajooni pärast, seal on termaalvesi. Lõppude lõpuks usun, et saime väga hästi hakkama tripiga " Aachen at a glance", ehk Aachen with 6 hours.
No comments:
Post a Comment