Kölnist

Nõndaks siis... äkki alustaks sellest, kuidas ma öösel 2.30 üles ärkasin ja enam magama ei läinud enne Kõlni minekut? Me Annega mõtlesime kõva häälega, et see hommikune ärkamine tuleb vist päris karm, sest kell 9 (!!haha) pidime bussikas valmis olema. Mis tähendas 7.30 ärkamist, mis on siin meie jaoks päris tavatu. See selleks. Olin kaval ja läksin juba kell 10 magama, sest ma teadsin, et nii ärkan ikka 7.30 ülesse. Mu keha ilmselt arvas, et see oli tavaline lõunauinak ja ärkas 2.30 ülesse. Ja pärast enam und ei tulnud. Aga vähemalt ma olin kenasti selle 6,5 tunniga üles ärganud ja äärmiselt virk ja kraps olin bussijaamas.

Köln on siis Maastrichtist ligi 100 kilomeetri, 2 tunni ja 7,5 euri kaugusel. Edasi-tagasi käik oli siis 200 kilomeetrit, 4 tundi ja 15 euri. Pretty cool, hah?

Nagu te juba aru saanud olete, siis Karneval on siinmail hiiiiglaslik ja meeletult populaarne. Ma püüan pärast pildimaterjaliga seda tõestada. Ma nägin eile vist terve järgmise kuu inimeste limiidi täis, mulle ei meeldi veel eriti üksteise seljas rügamine ka, seega pidin ma eriti palju märkama ja ees ära lipsama, et keegi mu peale ei lendaks. Kella 3ks olime juba päris omadega läbi, tegime väikse pitsaringi ja puhkepeatuse.

Karnevali point ise oli siis see, et läbi linna toimus 6-tunnine rongkäik, kus osalesid... ma ei teagi, kõik grupid, kes tahtsid. Enamasti olid seal orkerstrilaaded asjad, aga ka niisama meeletult palju vaeva näinud inimgrupid, et kõik ühes stiilis välja näeks. Ja siis põhirõhk oli veel suuuurtel autodel, kust pealt komme, lilli, šokolaadi rahva sekka visati. Esimesed 10 autot olid väga meelierutavad, KÕIK tormlesid kommide järgi. Meie ka loomulikult:D Laura sai ühe kommikarbiga pähe, mina suutsin ühe šokolaadi väga osavalt oma pea juurest käega eemale suunata! Pärast seda paraadiosa liikusime linna teise piirkonda, kus toimus pidupidupidu.

Niiii hea, et meil sakslane ka kaasas oli, tänu kellele meie linnas seiklemine väga valutu oli. JA ilma temaga poleks me kunagi sinna peopiirkonda sattunudki. See piirkond tähendas siis seda, et tänavad olid kinni pandud autode jaoks, avatud olid igasuguse erineva muusikaga baarid, kuhu sissesaamiseks olid pääris kenad järjekorrad, aga meil õnnestus iga kord kuidagi vahvasti sisse lipsata. Ja baarides võis sees suitsetada, seega ma olen ka terve aasta passiivsuitsetaja doosi kätte saanud. Seal ei olnud seega väga palju õhku ja ruumi ka, aga nendesse baaridesse jõudes oli mu energiatase juba taastunud. Kuna ma olin tunkedes autoparandaja, siiis mul ei olnud mitte mingisugust kohustust või sotsiaalset survet, et ma peaks kenasti tantsima:D Ehk ma võisin lollitada niiiii palju, kui tahtsin ja seda võimalust ma ka kasutama ei jätnud. Ma oleks eeldanud, et see peletab inimesi mu ümbert ära, aga see mõjus päris magnetina... Nalja sai:D

Kella 7-8 paiku hakkasime vaikselt rongijaama poole liikuma, et uuesti Hollandisse tulla. Kui enne sõitsime trammiga sinna trallitänavale, siis nüüd jalutasime läbi linna, tegime natuke sightseeingut ja jõudsime kenasti rongi peale ja siiis jooksime otse edasi Aarhenis bussi peale, ehk meil vedas täiega, et ootama ei pidanud. 10 paiku olime jõudnud Maastrichti :)

Ehk siis päev oli täis muusikat, uute inimestega tutvumist, tantsu ja tralli. Mu saagiks oli üks tasuta õlu ( mille ma Laurale andsin), üks pisike liköör, kommikarp, šokolaade kaks lausa, kummikommid ja vahvlid. Ja ligi 300 pilti.