... lugesin kella poole seitsmest, et suurimad toidupoed Maastrichtis suletakse kell 18.00. Mis tähendas, et ma olin hiljaks jäänud. Mis tähendas, et mu lootus täna midagi süüa oli peaaegu purunemas. Võtsin kaardi kaasa, pakkisin end soojalt riidesse ja läksin luurele. Eesmärk oli jõuda 5,7 kilomeetri kaugusele ülikoolihoone juurde. Ja vahepeal oleks võinud ka väike poeke ette jääda. Pärast tunnikest tuulega võitlemist sain aru, et ma olen ülikooli juurde jõudnud, et mu nina ja tagumik kukuvad kohe otsast ära, et Kadi on mulle nii palju võõraid laule iPodi peale pannud ja eeeet jalgsi ma enam koju ei lähe. Õnneks leidsin bussipeatuse, kust väljus 12 minuti pärast nr 10, mis sõidab 500 meetri kaugusele minu kodust. Täna sõitsin siis teist korda juba selle bussiga, nii tore. Aga enne veel külastasin Türgi ettevõtjat, kes müüs mulle paki makarone ja tomatipasta KÕIGEST VIIE EURI EEST. Ma pidin kreepsu saama, selliste hindade juures olen ma valmis nälgima ka juba:D Istusin bussi peale, sain jälle aru, et vanad bussijuhid räägivad ülihästi inglise keelt siin. Rääkisime bussijuhiga juttu, sest ma olin ainus reisija. Nagu eraliin viis mind koju:)
Mareike, ehk siis selle algse toaüürniku jalgratast ma pole siiani tuvastanud... Aga mul on vähemalt rattaluku võtmed olemas:D
Ja ma vist olen kurjategija ka juba Hollandis... Avastasin, et enamasti siin kõnniteid pole. Samamoodi nägin kahe tunni jooksul ca 10t jalakäijat... Ülejäänud sõitsid rattaga ja siin on ka seega jalgrattateed ainult. Igal pool olid sildid, et jalgratta ja rolleriga võib sõita... ja ma käisin nende teede peal, ma ei ole päris kindel, kas see lubatud ka oli:D
Igatahes, linn näeb awsome välja!
No comments:
Post a Comment