Esmaspäevane Schuman lecture

Nägin Maastrichti linnapea ära ka! Ja no ammu pole niii naljakat professorit näinud. Ta oli nii sarkastiline oma sõbralikul moel:) Ajas terve selle 300-pealise rahvamassi kogu aeg naerma:D Ja ta mainis Eestit ka oma loengus! Mulle alati meeldib, kui keegi meie peale ka mõtleb:)

Aga üldiselt läksid mu ratta lenksud eile katki, ehk ma olen nüüd jalanaine:D Natuke halenaljakas oli ka. Hommikul juba tundsin, et nagu lõdvalt on lenks ja siis sõitmise peale aina lõdvemaks läks, et polnud nagu fiktseeritud korralikult ratta külge ... ja siis mul on üks kurviga laskumine koduteel... panin ikka nagu tavaliselt kimades sinna, ma tean, et seal on hästi väike reageerimisaeg, aga seda põnevam see on. Ehk ma suht iga kord riskin, et kas ma lendan vastu äärekivi ja panen pea ees autoteele või mitte... ja nüüd eile otsustas ratas, et seal laskumisega kurvis ta laseb lenksud 3 cm madalamale ja hoia ratta üle kontrolli:D Korraks oli paanika, ma juba kujutasin ette, kuidas see kukkumine välja näeb... aga see jäi ära:D seega, tulin targalt ratta seljast ära ja jalutasin käekõrval koju:)
Nüüd teen siis jalutuskäike 50 minutit linna, 50 minutit tagasi:) Väga värskendav:D