Noniii, update tänasest kaa. Tegin Facebookis üleskutse, et pärast suurepärast tasuta Ben& Jerry jäätist võiks kambaga mu ratast otsima minna. Seltsis segasem ja suurem tõenäosus leidmisrõõmu ka tunda. Seega kõigepealt siiiiis pilt jäätiserõõmust:)
...aaand then pilt mu taasavastatud rattast:) Ma niii niiii siiiiralt lootsin, et ma kasutasin oma ajunatukest tollel ööl ja lukustasin oma ratta kuskile turvalisse kohta. Mitte et ma lihtsalt otsustasin selle kuskil põõsas maha jätta. Me olime juba päris pikalt käinud, kuni ma tajusin, et noo üldse ei tule tuttav ette, et ma sellises kohas käinud oleksin. Läksime laiali, mina ühte suunda, Anne ja Lisa veidi teist teed pidi ja ma juba tahtsin natuke pisardada. Jõudsin mingi teelahkme peale ja vaatasin veel korraks tagasi ja tuuundsiiin, et noo midagi kisub tagasi sinna poole. Kõnnin ja näen nagu oma rattakorvi tooni... ja kui mu ratas seisab jala peal, siis tagakumm on alati õhus... ja siiis mul juba süda hakkas kiiremini põksuma, aga ma surusin selle hea tunde alla, sest ma ei olnud veel kindel, et seee mu ratas on. Jõudsin täiesti sinna jaaa kõik nagu vastas minu ratta kirjeldusele jaaaa siiiiiis lendas kõne Lisale, et mu ratas onnnn siiiiin:D:D Parim on minu meelest siiski see, kus mu rattataba on... teise ratta kõrval maas:D:D:D Väga turvaline lukustamisviis... Aga tegelikult mul on kaks lukku rattal ja teine oli kenasti kinni. Ainsaks kaotuseks on siis tagumine tuli, aga las kellelgi teisel olla siis ka hea päev. Nagu öeldi, ikka võtad ju seda, mida vaja. Ilmselgelt ratas oli tal olemas, tagatuli mitte.
aaand this is Sandras leg!!!

No comments:
Post a Comment