Umbes praegusel hetkel peaks Anne jõudma oma Helsingi koju. Antti juuuurde, niimoodi vaikuses meie üleandmine toimuski siis. Ma pean veel kasutusjuhendi ära kirjutama, et Antti siis teaks Anne uusi harjumusi :D Selline kokkulepe oli siin tolle noormehega mõni aeg tagasi:D
Ja see on niisama eilne vaade minu aknast.
Me olime ilgelt tublid kahekesi ja reipalt lippasime perroonile ja suht olime otsustanud, et me ei hakka nutma. Arutasime, et jeps, Jenny ja Sandra saatsid kaks tundi varem Laura ära, aga praegu neid ei ole kuskil näha ja siiiis tuli hüpeldes kaugustest Sandra, kes oli täiesti omadega läbi. Kartis, et jääb hiljaks ja ei näegi Annet enam. 2 minutit enne rongi väljumist jõudis ka. Jaaa nooo siis hakkasid minul pisarad voolama ja siis oli Anne ka juba pisarates. Aga see oli nii tohutult armas, et Sandra oma karkudega end kohale suutis toimetada.
Sorry, Anne, i know that you will hate me because of that picture for 1 minute, but I have to write about this deja vu feeling I got that moment! Ehk siiis täpselt niiiiimooodi ma nägin Annet esimest korda neli kuud ja 10 päeva tagasi. Amsterdami rongijaamas rongi peale ronimas ja enda pagasit lohistades istekohtade suunas. Eeehk kõik algas ja lõppes sama momendiga. Lihtsalt vahepeale jääb niiii palju häid mälestusi ja vahvaid tegemisi!
Minu meelest väga vahva on see ka, et Annel ei ole ühtegi tõendit, et ta Maastrichtis õppimas käis. Muidu nii korralik, teab nädal aega ka ette ilmateadet ja on hullult valmistunud kõigeks... ja siiiiis nüüd ei tegelenud oma paberimajandusega üldse. Ehk ma meenutasin talle veel kodus Skypes, et ta paneks oma paberid kuskile sellisesse kohta, et meil oleks meeles see, et ta annaks need paberid jaaa ma võtaks hommme allkirjad ja siis ülikool faksiks need talle Soome. Otselooomulikult meenus see mul alles siis, kui rongi uksed kinni läksid:D:D Ehk siis ma röökisin Annele veel läbi aknaa " PAPEEEERS" ja siiiis ta röökis vastu ja siis me naersime:D:D
Aga üldiselt, this was my last goodbye... I´m next to go!
No comments:
Post a Comment